Enneaegse juuste väljalangemise ja juuste kasvu halvenemise põhjuseid on teada kümneid. Need võivad olla geneetilised, hormonaalsed või stressist, menopausist ja haigustest tingitud põhjused. Umbes 85% meestest ja 60% naistest kannatavad enneaegse juuste väljalangemise all. Õigete hoolduste abil saab juuste väljalangemist peatada ja kasvu uuesti aktiveerida.

Ilukliinik Kuulas pakub sulle lahendusi juuste probleemide ületamiseks. Mark Birchi ainulaadsed tooted koos peanaha mikronõelumisega uue põlvkonna Dermapen 4 seadmega on meie teenuse tuum.

Toimi nii:
1. Võta meiega ühendust paremas alanurgas oleva vestluse kaudu või võid meid ka uue ainulaadse Iholinja videokonsultatsiooni kaudu kätte saada.

2. Valime sulle õiged Mark Birchi tooted koduhoolduse alustamiseks

3. Broneeri aeg peanaha mikronõelumiseks, mille käigus hindame sinu olukorda ja edasist plaani parimate tulemuste saavutamiseks

4. Jälgime tulemusi ja ajakohastame plaani vastavalt vajadusele.

Juuste väljalangemist saab peatada ja kasvu uuesti aktiveerida, kui esmalt selgitada välja põhjused

- Hormonaalne / Ainevahetuslik
- Keemiline
- Füüsiline

Pärilikkus(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Meeste- ja naistetüüpi juuste väljalangemine on pärilikud meessuguhormoonide põhjustatud juuste väljalangemise vormid, mis mõjutavad kuni 50% meestest ja 30% naistest. Umbes 20% meestest algab protsess 20-aastaselt või isegi varem. 30-aastastest meestest juba 30% kannatab selle all jne. Naistel algab protsess sageli umbes 30-aastaselt. Kiilaspäisuse ja juuste väljalangemise kiirus varieerub inimeseti. Sageli kestab protsess aastaid või isegi aastakümneid. Mida nooremalt juuste väljalangemine algab, seda kiirem see tavaliselt on. Enamik 40-65-aastastest soomlastest kannatab juuste väljalangemise all vähemalt mingil määral.

Päriliku juuste väljalangemise põhjustaja on meessuguhormoon DHT ehk dihüdrotestosteroon (5-alfa-dihüdrotestosteroon). Seda toodetakse testosteroonist ja 5-alfa-reduktaasi ensüümist munandites ja eesnäärmes ning lisaks ka juuksefolliikulis. Nii mehed kui ka naised võivad kaotada juukseid selle hormooni kehas põhjustatud muutuste tõttu. DHT kahandab juuksefolliikuleid, nõrgestab juukseid ja lühendab juuste kasvufaasi pikkust. Kui DHT tase on juuste puhkeperioodil kõrge, võib see täielikult takistada uute juuste moodustumist.

Vananemine(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Vanusega väheneb juuste arv järk-järgult, sest juuste kasvuperiood lüheneb ja puhkeperiood pikeneb. Juuksed muutuvad õhemaks ja nõrgemaks ning ei kasva enam nii pikaks kui noorena. Eriti naistel võib juuste hõrenemine mõjutada volüümi isegi rohkem kui nende arvu vähenemine.

Vananemine mõjutab ka juuste värvi, koostist, kasvu ja tihedust. Vananenud juuksefolliikul toodab vähem melaniini, mille tulemusena juuksed hallinevad. Juuste hallinemine võib alata mõnikord juba enne kolmekümnendat eluaastat, tavaliselt meelekohtadest ja pealaelt. Hallinemise kiirus sõltub osaliselt pärilikest teguritest. 40-aastastest on juba 40% mõningaid halle juukseid. Euroopa päritolu inimesed hallinevad varem kui aasialased. Juuksed muutuvad ka vananedes õhemaks, mis on osaliselt tingitud värvaine melaniini vähenemisest.

Menopaus ja hormoonid(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Menopausi ajal väheneb naise kehas östrogeeni tootmine ja lõpuks lõpeb see täielikult. Östrogeeni hulk on selgelt seotud juuste ja peanaha ning muu naha hea seisundiga. Samal ajal kui naha ja juuste head seisundit säilitava östrogeeni hulk väheneb, suureneb juuste väljalangemist soodustavate meessuguhormoonide suhteline osakaal ja võib omalt poolt kiirendada juuste väljalangemist. Menopausi mõjul kuivab ja õheneb nahk ning ka peanahk ning kaotab oma elastsuse. Nahas toimuvate muutuste tõttu muutub karvanääps laisaks ja peanaha vereringe aeglustub.

Rasedus ja imetamine(Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Raseduse ajal on vere östrogeenisisaldus väga kõrge. Tänu sellele tunnevad paljud tulevased emad end hästi ja juuksed kasvavad tavapärasest tugevamini. 1–3 kuud pärast sünnitust östrogeenitasemed vähenevad peaaegu menopausi tasemele ja juukseid hakkab välja langema tavapärasest rohkem. Muutused juuste seisundis pärast sünnitust on seetõttu väga levinud. Imetamise pikkus, toitumise mitmekesisus ja organismi koormavad individuaalsed tegurid mõjutavad seda, millal östrogeenitase normaliseerub. Pärast sünnitust taastub hormoonide tasakaal normaalseks.

Tervislik ja mitmekesine toitumine ning toidulisandid aitavad kehal taastuda raseduse ja imetamise põhjustatud muutustest ja soodustavad ka juuste kasvu. Samuti saab juuste kasvu soodustada toodetega, mis pikendavad nende kasvufaasi.

Stress, kiirus ja unetus

(Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Stress ja unepuudus koormavad organismi, tõstavad stressihormoonide taset ja halvendavad peanaha vereringet. Sel juhul halveneb juuksefolliikulite ja juurte hapniku- ja toitainete saamine ning juuksed ei saa arenemiseks vajalikke ehitusmaterjale.

Dieedid, ühekülgne toitumine ja toitainete imendumishäired(Keemiline)

Selleks, et juuksefolliikulid töötaksid aktiivselt, peavad nad iga päev saama piisavalt aminohappeid, vitamiine, rauda ning mineraal- ja mikroelemente. Dieedid, ühekülgne toitumine, imendumishäired ja mulla vaesumine võivad mõjutada toitainete ja kaitseainete kättesaadavust peanahas. Juuksed koosnevad umbes 80% ulatuses valkudest, mis rõhutab valkude tähtsust toitumises. Vajadusel tasub toitumist täiendada toidulisandite ja vitamiinipreparaatidega.

Haigused ja ravimeetodid, operatsioonid ja traumad

Rasked üldhaigused, autoimmuunhaigused, infektsioonid ja kõrge palavik ning traumad ja operatsioonid võivad vallandada juuste väljalangemise, samuti peanaha nahahaigused nagu psoriaas, atoopiline dermatiit, seeninfektsioon ja seenpõhised kõõmad. Tugevad ravimeetodid nagu keemiaravi ning kiiritusravi ja näiteks röntgenuuringud mõjutavad samuti juuste väljalangemist.

Sageli kasvavad juuksed tagasi, kui haigus on ravitud, kuid need võivad olla õhemad ja heledama värvusega.

Ravimid(Keemiline)

Osa ravimeid võib põhjustada kõrvaltoimena juuste väljalangemist. Vähi ravis kasutatavad tsütostaatikumid, antidepressandid, valuvaigistid, rasestumisvastased tabletid, verevedeldajad ja vererõhuravimid võivad põhjustada juuste väljalangemist ja hõrenemist. Teatud ravimid, nagu näiteks kortisoon, mõjutavad peanahka kuivatavalt ja hõrendavalt ning seeläbi kaudselt peanaha heaolu ja juuksekasvu.

Keskkonnategurid, tubakas ja alkohol(Keemiline)

Õhusaaste, aktiivne ja passiivne suitsetamine ning liigne alkoholi tarbimine ja töödeldud lisaaineid sisaldav toit halvendavad juuste toitumist ja võivad soodustada juuste väljalangemist.

Stiilitoodete koormus peanahal ning korduvad tugevad juuksehooldused(Keemiline)

Stiilitoodete jäägid, ebapuhtused, higi, rasu ja surnud naharakud on juustele ja peanahale suurem koormus kui pesemine, sest need võivad takistada juuste kasvu. Häirivad tegurid eemaldatakse hoolika ja õrna igapäevase pesuga. Kui peanahk on kuiv, tundlik, sügelev või kuumav, tuleb selle hooldamisele ja toodete valikule pöörata erilist tähelepanu.

Juuste töötlemine, nagu värvimine, koormab juukseid ja peanahka. Seetõttu tasub töötlemisvaheajaks jätta 6-8 nädalat ja lasta seda alati teha juuksuril. Kodus tasub juukseid pesta õrnalt iga päev, kammida õrnalt harjaga, millel on ümarad harjased, ja lasta neil loomulikult kuivada või kuivatada ja stiliseerida madalatel temperatuuridel.

Ainult tervest ja toidetud peanahast kasvavad terved juuksed, seega peanaha haigused ja tasakaalutused nõrgendavad aktiivset juuksekasvu. Lisaks võib sügeleva peanaha kratsimine kahjustada juuksejuuri ja suurendada juuste väljalangemist. Ärritunud peanaha tervendamine ja tasakaalu saavutamine on äärmiselt oluline.

Kõõm

Kõõm on üks levinumaid peanaha probleeme, sellest kannatab mingil eluetapil kuni 65 protsenti inimestest. Enamasti on probleem korduv. Kõõma põhjustajaks on enamasti malassezia-pärmiseene ülekasv peanahal, mis ärritab nahka nii, et ärritunud nahk hakkab tootma uusi naharakke liiga kiiresti. Kõõma taga võivad olla mitmed põhjused, kuid kõigile kõõmatüüpidele on ühine häiriv, peanahast varisev kõõm ja sügelus. Kui kõõma sümptomiteks on hele ja nähtav kõõm, kuiv peanahk ning võimalik sügelus, siis on tegemist kuiva kõõmaga. Kui kõõmav peanahk rasvub kergesti ja kõõmatükid kogunevad kollakateks kogumiks, on tegemist rasvase kõõmaga.

Tundlikkus, sügelus ja kuivus

Peanaha sügelus, kihelus, pingetunne, kuumustunne ja valulikkus on levinud probleemid. Prantsuse uuringu kohaselt tunneb 41 protsenti meestest ja 47 protsenti naistest, et neil on tundlik peanahk. Tundlikkuse võivad vallandada mitmed tegurid, nagu lõhnastatud ja värvaineid sisaldavad juuksehooldustooted ning toodete koostises olevad kemikaalid: näiteks silikoonid ja pärlmutter. Samuti võivad ärritust põhjustada liiga harvad pesemiskorrad, ebapiisav loputamine pärast pesemist, ilmastiku muutused, kuiv siseõhk, stress ja keemilised töötlused.

Rasvane peanahk

Rasvane peanahk on levinud vaevus. Ligikaudu kolmandikul soomlastest eritub rasu liigselt. Bakterid ja pärmid muudavad rasu vedelamaks ning juuksed rasvuvad kiiresti. Rasusus muudab juuksed kleepuvaks ja lamedaks. Regulaarse pesemise kiuste hakkavad juuksed ka lõhnama. Rasvane peanahk vajab tihedamat juuksepesu ja šampooni, mis peseb rasu tõhusalt maha. Ka selles olukorras on levinud viga pesemiskordade venitamine. Vastupidiselt arvatule ei suurenda tihedam pesemine rasvumist, vaid õige šampooniga saab rasueritust vähendada.

Psoriaas

Psoriaas põhjustab tugevat kõõma ja koorikuid peanahal. Nahk kõõmab ja kõõma all on punetavad laigud. Tavaliselt esineb nahaärritus ka mujal kui peanahal. Psoriaas on levinud probleem, hinnanguliselt kannatab selle all umbes 3% elanikkonnast. Peanaha psoriaas võib esineda kergel kujul väikeste laikudena, kuid see võib avalduda ka suurte punetavate ja kõõmavate piirkondadena, kus võib esineda ka juuste väljalangemist. Psoriaasi põhjustajat ei teata kindlalt. Kahtlustatakse, et põhjustajaks on autoimmuunne reaktsioon.

Atoopiline dermatiit ehk ekseem

Ekseem on põletikuline nahahaigus, mis ilmneb tavaliselt imikueas, rahuneb lapsepõlve jooksul, kuid võib täiskasvanueas uuesti süveneda. Noorukitel ja täiskasvanutel esineb see kõige sagedamini pea piirkonnas ja ülakehal. Enamik nahamuutusi on põhjustatud kratsimisest, mis paksendab naha pealmist kihti, moodustab koorikuid ja väikeseid haavu. Sageli kaasneb krooniline infektsioon, mille põhjustavad stafülokokid ja teised mädabakterid.

Seborroiline dermatiit ehk rasu-ekseem

Rasu-ekseem ehk seborroiline dermatiit on levinud probleem, mida esineb 15-20% elanikkonnast. Igal kolmandal soomlasel on rasvane nahk, meestel sagedamini kui naistel. Mõned naha normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad bakterid ja pärmid lagundavad rasu. Rasu rääsub ja rääsunud rasu ärritab nahka. Ärritus tundub sügelusena ja kipitusena, nahk hakkab punetama ja kõõmama. Rasu-ekseemist kannatav nahk võib olla samaaegselt rasvane ja kuiv.

 Peanaha probleemide ravi

Üldine viga on vähendada juuste pesemise sagedust, kui peanaha probleemid ilmnevad. Peanahk on suur nahapiirkond ja see eritub juba ööpäevas umbes teelusikatäis õli ning higi. Pesemata peanahale koguneb seega väga kiiresti toksiine, õlisid, surnud naharakke ja mustust ning stiliseerimistoodete jääke.

Kui peanahal on probleeme, tasakaaluhäireid või haigusi, alustatakse ravi alati pesemise sageduse suurendamisega. Peanahka pestakse eelistatavalt iga päev, kui šampoon on õige.

Raskete peanaha probleemide korral kasutatakse Triple Action Scalp Therapy Šampooni. Tänu aktiivsetele koostisosadele leevendab šampoon nahaärritusi, rahustab ketendavat peanahka ja aitab vähendada kõõma teket. Samuti puhastab see sügavuti ja avab juuksejuured. Sobib eriti juuste väljalangemise all kannatavatele inimestele.

Leebemate peanaha probleemide korral (kõõm, sügelus, ärritus, kuivus, tundlikkus) kasutatakse R&B Antioksüdant Šampooni. See rahustab ja ennetab ka sügelust ja ärritust.