Enneaegse juuste väljalangemise ja juuste kasvu nõrgenemise kohta on teada kümneid erinevaid põhjuseid. Need võivad olla geneetilised, hormonaalsed või stressist, menopausist ja haigustest tingitud põhjused. Umbes 85% meestest ja 60% naistest kannatavad enneaegse juuste väljalangemise all. Õigete hoolduste abil saab juuste väljalangemist peatada ja kasvu taas aktiveerida.

Ilukliinik Kuulas pakub sulle lahendusi juuste probleemide ületamiseks. Mark Birchi ainulaadsed tooted koos peanaha nõelumisega uue põlvkonna Dermapen 4 seadmega on meie teenuse tuum.

Toimi nii:
1. Võta meiega ühendust paremas allnurgas oleva vestluse kaudu või võid meid ka uue ainulaadse Iholinja videokonsultatsiooni kaudu kätte saada.

2. Valime sulle õiged Mark Birch -tooted koduhoolduse alustamiseks

3. Broneeri aeg peanaha nõelumiseks, mille käigus hindame sinu olukorda ja edasist plaani võimalikult heade tulemuste saavutamiseks

4. Jälgime tulemusi ja uuendame plaani vastavalt vajadusele.

Juuste väljalangemist saab peatada ja kasvu uuesti aktiveerida, kui esmalt selgitatakse välja põhjused

- Hormonaalne / Ainevahetuslik
- Keemiline
- Füüsiline

Pärilikkus (Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Meeste- ja naistetüüpi juuste väljalangemine on pärilikud meestehormoonide põhjustatud juuste väljalangemise vormid, mis mõjutavad isegi kuni 50% meestest ja 30% naistest. Umbes 20% meestest algab protsess 20-aastaselt ja isegi varem. 30-aastastest meestest kannatab juba 30% selle probleemi all jne. Naistel algab protsess sageli 30-aastaseks saades. Kiilaspäisuse ja juuste väljalangemise kiirus varieerub inimeseti. Sageli kestab protsess aastaid või isegi aastakümneid. Mida nooremalt juuste väljalangemine algab, seda kiirem see tavaliselt on. Enamus 40-65-aastastest soomlastest kannatab juuste väljalangemise all vähemalt mingil määral.

Päriliku juuste väljalangemise põhjustaja on meessuguhormoon DHT ehk dihüdrotestosteroon (5-alfa-dihüdrotestosteroon). Seda tekib testosteroonist ja 5-alfa-reduktaasi ensüümist munandites ja eesnäärmes ning lisaks ka juuksefolliikulis. Nii mehed kui ka naised võivad kaotada juukseid selle hormooni kehas põhjustatud muutuste tõttu. DHT kahandab juuksefolliikuleid, nõrgestab juukseid ja lühendab juuste kasvutsüklit. Kui DHT tase on kõrge juuste puhkefaasi ajal, võib see täielikult takistada uue juukse moodustumist.

Vananemine (Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Vanusega juuste hulk väheneb järk-järgult, sest juuste kasvutsükkel lüheneb ja puhkefaas pikeneb. Juuksed muutuvad õhemaks ja nõrgemaks ning ei kasva enam nii pikaks kui noorena. Eriti naistel võib juuste hõrenemine mõjutada volüümi isegi rohkem kui nende arvu vähenemine.

Vananemine mõjutab ka juuste värvi, koostist, kasvu ja tihedust. Vananev juuksefolliikul toodab vähem melaniini, mille tulemusena juuksed hallinevad. Juuste hallinemine võib alata mõnikord juba alla kolmekümneselt, tavaliselt meelekohtadelt ja pealaelt. Hallinemise kiirus sõltub osaliselt pärilikkusest. 40-aastastest on juba 40% mõningal määral hallid juuksed. Euroopasündinud inimesed hallinevad varem kui asiaadid. Juuksed muutuvad ka vananedes õhemaks, mis on osaliselt tingitud värvaine melaniini vähenemisest.

Menopaus ja hormoonid (Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Menopausi ajal naise keha östrogeeni tootmine väheneb ja lõpuks lõpeb täielikult. Östrogeeni tasemel on selge seos juuste ja peanaha ning muu naha hea seisundiga. Samal ajal kui östrogeeni tase, mis hoiab naha ja juuste head seisundit, väheneb, suureneb juuste väljalangemist soodustavate meessuguhormoonide suhteline osakaal ja see võib omalt poolt kiirendada juuste väljalangemist. Menopausi mõjul kuivab ja õheneb nahk ning ka peanahk ning kaotab elastsust. Nahas toimuvate muutuste tõttu muutub karvanääps laisaks ja peanaha vereringe aeglustub.

Rasedus ja imetamine (Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Raseduse ajal on vere östrogeenisisaldus väga kõrge. Selle tulemusena on paljude oodatavate emade juuksed heas seisukorras ja kasvavad tavalisest tugevamini. 1–3 kuud pärast sünnitust väheneb östrogeenitase peaaegu menopausitasemele ja juukseid hakkab välja langema tavalisest rohkem. Muutused juuste seisundis pärast sünnitust on sel põhjusel väga levinud. Imetamise pikkus, toitumise mitmekesisus, organismi koormavad individuaalsed tegurid mõjutavad seda, millal östrogeenitase normaliseerub. Pärast sünnitust taastub hormoonide tasakaal normaalsele tasemele.

Tervislik ja mitmekesine toitumine ning toidulisandid aitavad kehal taastuda raseduse ja imetamise põhjustatud muutustest ja edendavad ka juuste kasvu. Samuti saab juuste kasvu tõhustada toodetega, mis pikendavad nende kasvufaasi.

Stress, kiirus ja unetus (Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Stress ja unepuudus koormavad organismi, tõstavad stressihormoonide taset ja halvendavad peanaha vereringet. Sellisel juhul halveneb juuksefolliikulite ja juure hapniku- ning toitainete saamine ning juuksed ei saa vajalikku ehitusmaterjali arenemiseks.

Dieedid ja ühekülgne toitumine ning toitainete imendumishäired (Keemiline)

Et juuksefolliikul tegutseks aktiivselt, peab see saama iga päev piisavalt aminohappeid, vitamiine, rauda ning mineraale ja mikroelemente. Dieedid, ühekülgne toitumine, imendumishäired ning pinnase vaesumine võivad mõjutada toitainete ja kaitseainete kättesaadavust peanahas. Juuksed koosnevad umbes 80% ulatuses valgust, mis rõhutab valgu tähtsust toitumises. Vajadusel tasub toitumist toetada toidulisandite ja vitamiinipreparaatidega.

Haigused ja ravimeetodid, operatsioonid ja traumad

Rasked üldhaigused, autoimmuunhaigused, infektsioonid ja kõrge palavik ning traumad ja operatsioonid võivad vallandada juuste väljalangemise, samuti nagu peanaha nahahaigused nagu: psoriaas, atoopiline dermatiit, seeneline kõõm ja seeninfektsioonid. Tugevad ravimeetodid nagu keemiaravi ja kiiritusravi ning näiteks röntgenuuringud mõjutavad samuti juuste väljalangemist.

Sageli kasvavad juuksed tagasi, kui haigus on ravitud, kuid need võivad olla õhemad ja heledama värvusega.

Ravimid (Keemiline)

Osa ravimeid võib põhjustada kõrvaltoimena juuste väljalangemist. Vähiravis kasutatavad tsütostaatikumid, antidepressandid, valuvaigistid, rasestumisvastased tabletid, verevedeldajad ja vererõhuravimid võivad põhjustada juuste väljalangemist ja hõrenemist. Teatud ravimid, nagu näiteks kortisoon, mõjutavad peanahka kuivatavalt ja hõrendavalt ning seeläbi kaudselt halvendavad peanaha heaolu ja juuste kasvu.

Keskkonnategurid, tubakas ja alkohol (Keemiline)

Õhusaaste, aktiivne ja passiivne suitsetamine ning liigne alkoholi tarbimine ja töödeldud lisaaineid sisaldav toit halvendavad juuste toitainete saamist ja võivad soodustada juuste väljalangemist.

Stiilitoodete koormus peanahal ning korduvad tugevad juuksehooldused (Keemiline)

Stiilitoodete jäägid, ebapuhtused, higi, rasu ja surnud naharakud on juustele ja peanahale palju suurem koormus kui pesemine, sest need võivad takistada juuste kasvu. Häirivad tegurid eemaldatakse hoolika ja õrna igapäevase pesemisega. Kui peanahk on kuiv, tundlik, sügelev või kuumav, tuleb selle hooldamisele ja toodete valikule pöörata erilist tähelepanu.

Juuste hooldused nagu värvimine koormavad juukseid ja peanahka. Seetõttu tasub hooldusvahelist aega pikendada 6-8 nädalani ja lasta see alati teha juuksuril. Kodus tasub juukseid pesta õrnalt iga päev, harjata õrnalt harjaga, millel on ümardatud harjased, ja lasta kuivada loomulikult või kuivatada ja vormida õrnalt madalatel temperatuuridel.

LEVINUMAD PEANAHA HAIGUSED JA TASAKAALUHÄIRED

Ainult tervest ja toidetud peanahast kasvavad terved juuksed, seega peanaha haigused ja tasakaaluhäired nõrgendavad aktiivset juuksekasvu. Lisaks võib sügeleva peanaha kratsimine kahjustada juuksejuuri ja suurendada juuste väljalangemist. Ärritunud peanaha tervendamine ja tasakaalu saavutamine on ülimalt oluline.

Kõõm

Kõõm on üks levinumaid peanaha probleeme, isegi 65 protsenti inimestest kannatab selle all mingil eluetapil. Enamikul on probleem korduv. Kõõma põhjustajaks on enamasti malassezia pärmseene vohamine peanahas, mis ärritab nahka nii, et ärritunud nahk hakkab tootma uusi naharakke liiga kiire tempoga. Kõõma taustal võib olla palju põhjuseid, kuid kõigile kõõmatüüpidele on ühine häiriv, peanahast varisev kõõm ja sügelus. Kui kõõma sümptomiteks on hele ja nähtav kõõm, kuiv peanahk ning võimalik sügelus, siis on tegemist kuiva kõõmaga. Kui kõõmav peanahk rasvub kergesti ja kõõmahelbed kogunevad kollakateks kogumiks, on tegemist rasvase kõõmaga.

Tundlikkus, sügelus ja kuivus

Peanaha sügelus, kihelus, pingetunne, kuumustunne ja valulikkus on levinud probleemid. Prantsuse uuringu järgi tunneb 41 protsenti meestest ja 47 protsenti naistest, et neil on tundlik peanahk. Tundlikkuse võib vallandada mitmed tegurid, nagu lõhnastatud ja värvaineid sisaldavad juuksehooldustooted ning toodete sisaldavad kemikaalid: näiteks silikoonid ja pärlmutter. Samuti võivad ärrituse põhjustajaks olla liiga harvad pesuvahed, ebapiisav loputamine pärast pesemist, ilmastiku muutused, kuiv siseõhk, stress ja keemilised töötlused.

Rasvane peanahk

Rasvane peanahk on tavaline vaevus. Ligikaudu kolmandikul soomlastest eritub liiga palju rasu. Bakterid ja pärmid muudavad rasu vedelamaks ja juuksed rasvuvad kiiresti. Rasvasus muudab juuksed kleepuvaks ja lamedaks. Regulaarse pesemise hoolimata hakkavad juuksed ka lõhnama. Rasvane peanahk vajab sagedamat juuste pesemist ja šampooni, mis peseb rasu tõhusalt maha. Siin on samuti levinud viga pesuvahede pikendamine. Vastupidiselt arvamusele ei suurenda sagedasem pesemine rasvumist, vaid õige šampooniga saab rasu eritumist vähendada.

Psoriaas

Psoriaas põhjustab tugevat kõõma ja karstilisust peanahal. Nahk kõõmab ja kõõma all on punetavad laigud. Tavaliselt esineb nahasümptomeid ka mujal kui peanahal. Psoriaas on levinud probleem, hinnanguliselt umbes 3% elanikkonnast kannatab selle all. Peanaha psoriaas võib esineda kerge vormina väikeste laikudena, kuid see võib avalduda ka suurte punetavate ja kõõmavate aladena, kus võib esineda ka juuste väljalangemist. Psoriaasi põhjust ei teata kindlalt. Kahtlustatakse, et põhjustajaks on autoimmuunne reaktsioon.

Atopiline dermatiit ehk ekseem

Ekseem on põletikuline nahahaigus, mis ilmneb tavaliselt imikueas, rahuneb lapsepõlve jooksul, kuid võib täiskasvanueas taas süveneda. Noorukitel ja täiskasvanutel esineb see kõige sagedamini pea piirkonnas ja ülakehal. Enamik nahamuutustest on põhjustatud kratsimisest, nahapinna paksenemisest, kärnadest ja väikestest haavadest. Sageli kaasneb stafülokokkide ja teiste mädabakterite põhjustatud krooniline infektsioon.

Seborroiline dermatiit ehk rasu-ekseem

Rasu-ekseem ehk seborroiline ekseem on levinud probleem, mida esineb 15-20% elanikkonnast. Igal kolmandal soomlasel on rasvane nahk, meestel sagedamini kui naistel. Mõned naha normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad bakterid ja rasupärmid lagundavad rasu. Rasu rääsub ja rääsunud rasu ärritab nahka. Ärritus tundub sügeluse ja kipitusena, nahk hakkab punetama ja kõõmama. Rasu-ekseemist kannatav nahk võib olla samaaegselt rasvane ja kuiv.

 Peanaha probleemide ravi

Levinud viga on juuste pesuvahede harvendamine, kui ilmnevad peanaha probleemid. Peanahk on suur nahapiirkond ja see eritab juba ööpäeva jooksul umbes teelusikatäie õli ja higi. Pesemata peanahale koguneb seega tõeliselt kiiresti toksiine, õlisid, surnud naharakke ja mustust ning kujundustoodete jääke.

Kui peanahal esineb probleeme, tasakaaluhäireid või haigusi, alustatakse ravi alati pesuvahede tihendamisega. Peanahka pestakse eelistatavalt iga päev, kui šampoon on õige.

Raskete peanaha probleemide korral kasutatakse Triple Action Scalp Therapy Shampooni. Tänu oma aktiivsetele koostisosadele leevendab šampoon nahaärritusi, rahustab ketendavat peanahka ja aitab vähendada kõõma teket. See puhastab sügavuti ja avab juuksejuured. Sobib eriti hästi juuste väljalangemise all kannatavatele inimestele.

Kergemate peanaha probleemide (kõõm, sügelus, ärrituvus, kuivus, tundlikkus) korral kasutatakse R&B Antioksüdant Shampooni. See rahustab ja ennetab ka sügelust ja ärrituvust.