Enneaegse juuste väljalangemise ja juuste kasvu nõrgenemise põhjuseid on kümneid. Need võivad olla geneetilised, hormonaalsed või stressist, menopausist ja haigustest tingitud põhjused. Umbes 85% meestest ja 60% naistest kannatavad enneaegse juuste väljalangemise all. Õigete hooldustega saab juuste väljalangemist peatada ja kasvu uuesti aktiveerida.

Ilukliinik Kuulas pakub teile lahendusi juuste probleemide ületamiseks. Mark Birchi ainulaadsed tooted koos peanaha nõelamisega uue põlvkonna Dermapen 4 seadmega on meie teenuse tuum.

Toimi nii:
1. Võtke meiega ühendust parema allnurgas oleva vestluse kaudu või võite ka meiega ühendust võtta uue ainulaadse Iholinja videokonsultatsiooni kaudu.

2. Valime teile õiged Mark Birch tooted koduhoolduse alustamiseks

3. Broneerige aeg peanaha nõelamiseks, mille käigus hindame teie olukorda ja edasist plaani võimalikult heade tulemuste saavutamiseks

4. Jälgime tulemusi ja ajakohastame plaani vastavalt vajadusele.

Juuste väljalangemist saab peatada ja kasvu uuesti aktiveerida, selgitades esmalt välja põhjused

- Hormonaalne / Ainevahetuslik
- Keemiline
- Füüsiline

Pärilikkus(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Meeste- ja naistetüüpi juuste väljalangemine on pärilikud meessuguhormoonide põhjustatud juuste väljalangemise vormid, mis mõjutavad kuni 50% meestest ja 30% naistest. Umbes 20% meestest algab protsess 20-aastaselt ja isegi varem. 30-aastastest meestest kannatab juba 30% selle probleemi all jne. Naistel algab protsess sageli 30-aastaselt. Kiilaspäisuse ja juuste väljalangemise kiirus varieerub inimeseti. Sageli kestab protsess aastaid või isegi aastakümneid. Mida nooremalt juuste väljalangemine algab, seda kiirem see tavaliselt on. Enamik 40-65-aastastest soomlastest kannatab juuste väljalangemise all vähemalt mingil määral.

Päriliku juuste väljalangemise põhjustaja on meessuguhormoon DHT ehk dihüdrotestosteroon (5-alfa-dihüdrotestosteroon). Seda tekib testosteroonist ja 5-alfa-reduktaasi ensüümist munandites ja eesnäärmes ning lisaks ka juuksefolliikulis. Nii mehed kui ka naised võivad kaotada juukseid selle hormooni kehas põhjustatud muutuste tõttu. DHT kahandab juuksefolliikuleid, kärbib juukseid ja lühendab juuste kasvufaasi pikkust. Kui DHT tase on juuste puhkeperioodil kõrge, võib see täielikult takistada uue juukse moodustumist.

Vananemine(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Vanusega väheneb juuste hulk järk-järgult, kuna juuste kasvufaas lüheneb ja puhkeperiood pikeneb. Juuksed muutuvad õhemaks ja peenemaks ning ei kasva enam nii pikaks kui noorena. Eriti naistel võib juuste hõrenemine mõjutada volüümi isegi rohkem kui nende arvu vähenemine.

Vananemine mõjutab ka juuste värvi, koostist, kasvu ja tihedust. Vananenud juuksefolliikul toodab vähem melaniini, mille tulemusena juuksed hallinevad. Juuste hallinemine võib alata mõnikord juba alla kolmekümneselt, tavaliselt meelekohtadelt ja pealaelt. Hallinemise kiirus sõltub osaliselt pärilikkusest. 40-aastastest on juba 40% mingil määral hallid juuksed. Euroopa päritolu inimesed hallinevad varem kui aasialased. Juuksed muutuvad ka vananedes õhemaks, mis on osaliselt tingitud värvaine melaniini vähenemisest.

Menopaus ja hormoonid(Hormonaalne / Ainevahetuslik)

Menopausi ajal väheneb naise kehas östrogeeni tootmine ja lõpuks lõpeb see täielikult. Östrogeeni hulk on selgelt seotud juuste ja peanaha ning muu naha hea seisundiga. Samal ajal kui naha ja juuste head seisundit säilitava östrogeeni hulk väheneb, suureneb juuste väljalangemist soodustavate meessuguhormoonide suhteline osakaal ja see võib omalt poolt kiirendada juuste väljalangemist. Menopausi mõjul kuivab ja õheneb nahk ning ka peanahk ning kaotab elastsust. Nahas toimuvate muutuste tõttu muutub karvanääps laisaks ja peanaha vereringe aeglustub.

Rasedus ja imetamine(Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Raseduse ajal on vere östrogeenisisaldus väga kõrge. Selle tulemusena on paljude ootel emade juuksed heas seisukorras ja kasvavad tavapärasest tugevamalt. 1–3 kuud pärast sünnitust väheneb östrogeenisisaldus peaaegu menopausitasemele ja juukseid hakkab välja langema tavapärasest rohkem. Muutused juuste seisundis pärast sünnitust on seetõttu väga levinud. Imetamise pikkus, toitumise mitmekesisus, organismi koormavad individuaalsed tegurid mõjutavad seda, millal östrogeenitase normaliseerub. Pärast sünnitust taastub hormoonide tasakaal normaalseks.

Tervislik ja mitmekesine toitumine ning toidulisandid aitavad kehal taastuda raseduse ja imetamise põhjustatud muutustest ja soodustavad ka juuste kasvu. Samuti saab juuste kasvu tõhustada toodetega, mis pikendavad nende kasvufaasi.

Stress, kiirus ja unetus

(Hormonaalne / Ainevahetuslik, Füüsiline)

Stress ja unepuudus koormavad organismi, tõstavad stressihormoonide taset ja halvendavad peanaha vereringet. Sel juhul halveneb juuksefolliikulite ja juure hapniku- ja toitainete saamine ning juuksed ei saa ehitusmaterjale arenemiseks.

Dieedid ja ühepoolne toitumine ning toitainete imendumishäired(Keemiline)

Selleks, et juuksefolliikulid töötaksid aktiivselt, peavad nad saama iga päev piisavalt aminohappeid, vitamiine, rauda ning mineraal- ja mikroelemente. Dieedid, ühepoolne toitumine, imendumishäired ning mulla vaesumine võivad mõjutada toitainete ja kaitseainete kättesaadavust peanahas. Juuksed koosnevad umbes 80% ulatuses valgust, mis rõhutab valgu tähtsust toitumises. Vajadusel tasub toitumist toetada toidulisandite ja vitamiinipreparaatidega.

Haigused ja ravimeetodid, operatsioonid ja traumad

Rasked üldhaigused, autoimmuunhaigused, infektsioonid ja kõrge palavik ning traumad ja operatsioonid võivad vallandada juuste väljalangemise, samuti peanaha nahahaigused nagu: psoriaas, atoopiline dermatiit, seenekõõm ja seeninfektsioonid. Tugevad ravimeetodid nagu keemiaravi ja kiiritusravi ning näiteks röntgenuuringud mõjutavad samuti juuste väljalangemist.

Sageli kasvavad juuksed tagasi, kui haigus on ravitud, kuid need võivad olla õhemad ja heledama värvusega.

Ravimid(Keemiline)

Osa ravimitest võib põhjustada kõrvaltoimena juuste väljalangemist. Vähiravis kasutatavad tsütostaatikumid, antidepressandid, valuvaigistid, rasestumisvastased tabletid, verevedeldajad ja vererõhuravimid võivad põhjustada juuste väljalangemist ja hõrenemist. Teatud ravimid nagu näiteks kortisoon mõjutavad peanahka kuivatavalt ja hõrendavalt ning seeläbi kaudselt halvendavad peanaha heaolu ja juuste kasvu.

Keskkonnategurid, tubakas ja alkohol(Keemiline)

Õhusaaste, aktiivne ja passiivne suitsetamine ning liigne alkoholi tarbimine ja töödeldud lisaaineid sisaldav toit halvendavad juuste toitainete saamist ja võivad soodustada juuste väljalangemist.

Stiilitoodete koormus peanahal ning korduvad tugevad juuksehooldused(Keemiline)

Stiilitoodete jäägid, ebapuhtused, higi, rasu ja surnud naharakud on juustele ja peanahale palju suurem koormus kui pesemine, sest need võivad takistada juuste kasvu. Häirivad tegurid eemaldatakse hoolika ja õrna igapäevase pesuga. Kui peanahk on kuiv, tundlik, sügelev või kuumav, tuleb selle hooldamisele ja toodete valikule pöörata erilist tähelepanu.

Juuste töötlemine nagu värvimine koormab juukseid ja peanahka. Seetõttu tasub töötlemisvahemikke pikendada 6-8 nädalani ja lasta seda alati teha juuksuril. Kodus tasub juukseid pesta õrnalt iga päev, harjata õrnalt harjaga, millel on ümarad harjased, ja lasta kuivada loomulikult või kuivatada ja kujundada õrnalt madalatel temperatuuridel.

Ainult tervest ja toidetud peanahast kasvavad terved juuksed, seega peanaha haigused ja tasakaaluhäired nõrgestavad aktiivset juuksekasvu. Lisaks võib sügeleva peanaha kratsimine kahjustada juuksejuuri ja suurendada juuste väljalangemist. Ärritunud peanaha tervendamine ja tasakaalu saavutamine on ülimalt oluline.

Kõõm

Kõõm on üks levinumaid peanaha probleeme, isegi 65 protsenti inimestest kannatab selle all mingil eluetapil. Enamasti on probleem korduv. Kõõma põhjustajaks on sageli malassezia-pärmseene ülekasv peanahal, mis ärritab nahka nii, et ärritunud nahk hakkab tootma uusi naharakke liiga kiiresti. Kõõma taustal võib olla palju põhjuseid, kuid kõigile kõõmatüüpidele on ühine häiriv, peanahast langev kõõm ja sügelus. Kui kõõma sümptomiteks on hele ja nähtav kõõm, kuiv peanahk ja võimalik sügelus, siis on tegemist kuiva kõõmaga. Kui kõõmav peanahk rasvub kergesti ja kõõmatükid kogunevad kollakateks kogumiteks, on tegemist rasvase kõõmaga.

Tundlikkus, sügelus ja kuivus

Peanaha sügelus, kihelus, pingetunne, kuumamine ja hellus on levinud probleemid. Prantsuse uuringu kohaselt tunneb 41 protsenti meestest ja 47 protsenti naistest, et neil on tundlik peanahk. Tundlikkust võivad vallandada paljud tegurid, nagu lõhnastatud ja värvaineid sisaldavad juuksehooldustooted ning toodete koostises olevad kemikaalid: nagu silikoonid ja pärlmutter. Samuti võivad liiga harvad pesemised, ebapiisav loputamine pärast pesemist, ilmastiku muutused, kuiv siseõhk, stress ja keemilised töötlused olla ärrituse põhjustajad.

Rasvane peanahk

Rasvane peanahk on levinud vaevus. Ligikaudu kolmandikul soomlastest eritub liiga palju rasu. Bakterid ja pärmid muudavad rasu vedelamaks ja juuksed rasvuvad kiiresti. Rasvasus muudab juuksed kleepuvaks ja lamedaks. Hoolimata regulaarsest pesemisest hakkavad juuksed ka lõhnama. Rasvane peanahk vajab sagedasemat juuste pesemist ja šampooni, mis eemaldab rasu tõhusalt. Ka siin on levinud viga pesemiste vaheaja pikendamine. Vastupidiselt levinud arvamusele ei suurenda sagedasem pesemine rasvumist, vaid õige šampooniga saab rasu eritumist vähendada.

Psoriaas

Psoriaas põhjustab tugevat kõõma ja koorikute teket peanahal. Nahk ketendab ja kõõma all on punetavad laigud. Tavaliselt esineb nahaprobleeme ka mujal kui peanahal. Psoriaas on levinud probleem, hinnanguliselt kannatab selle all umbes 3% elanikkonnast. Peanaha psoriaas võib esineda kergel kujul väikeste laikudena, kuid see võib avalduda ka suurte punetavate ja ketendavate aladena, kus võib esineda ka juuste väljalangemist. Psoriaasi põhjust ei teata kindlalt. Põhjustajaks arvatakse olevat autoimmuunne reaktsioon.

Atoopiline dermatiit ehk ekseem

Ekseem on põletikuline nahahaigus, mis ilmneb tavaliselt imikueas, rahuneb lapsepõlve jooksul, kuid võib täiskasvanueas uuesti ägeneda. Noorukitel ja täiskasvanutel esineb see kõige sagedamini pea piirkonnas ja ülakehal. Enamik nahamuutustest on kratsimise põhjustatud naha pindmise kihi paksenemine, koorikud ja väikesed haavad. Sageli kaasneb stafülokokkide ja teiste mädabakterite põhjustatud krooniline infektsioon.

Seborroiline dermatiit ehk rasvane ekseem

Rasvane ekseem ehk seborroiline dermatiit on levinud probleem, mida esineb 15-20% elanikkonnast. Igal kolmandal soomlasel on rasvane nahk, meestel sagedamini kui naistel. Teatud naha normaalse mikrofloora hulka kuuluvad bakterid ja rasvaseened lagundavad rasu. Rasu rääsub ja rääsunud rasu ärritab nahka. Ärritus tundub sügeluse ja kipitusena, nahk hakkab punetama ja ketendama. Rasvase ekseemi all kannatav nahk võib olla samaaegselt rasvane ja kuiv.

 Peanaha probleemide ravi

Levinud viga on harvendada juuste pesemiskordi, kui peanaha probleemid ilmnevad. Peanahk on suur nahapiirkond ja see eritab juba ööpäevas umbes teelusikatäie õli ja higi. Pesemata peanahale koguneb seega väga kiiresti toksiine, õlisid, surnud naharakke ja mustust ning kujundustoodete jääke.

Kui peanahal on probleeme, tasakaaluhäireid või haigusi, alustatakse ravi alati pesemiskordade tihendamisega. Peanahka pestakse eelistatavalt iga päev, kui šampoon on õige.

Raskete peanaha probleemide korral kasutatakse Triple Action Scalp Therapy šampooni. Tänu oma aktiivsetele koostisosadele leevendab šampoon nahaärritusi, rahustab ketendavat peanahka ja aitab vähendada kõõma teket. See puhastab ka sügavalt ja avab juurekanalid. Sobib eriti hästi juuste väljalangemise all kannatavatele inimestele.

Kergemate peanaha probleemide korral (kõõm, sügelus, ärritus, kuivus, tundlikkus) kasutatakse R&B Antioksüdant šampooni. See rahustab ja ennetab ka sügelust ja ärritust.